Michael E. O'Hanloni arvamus, Financial Times (18.1.2005)
Sõja allhanke andmine eraõiguslikele sõjalistele töövõtjatele, nagu Blackwater, on purustanud Ameerika Ühendriikide moraalse autoriteedi ja võime võita selliseid sõdu Iraagis.
William McCants käsitleb viit meedias levivat müüti Islamiriigi kohta, kuna USA laiendab võitlust terrorirühmituse vastu Iraagis ja kaalub sekkumist Süürias.
Välisriikide valitsused, kes hoiatavad oma kodanikke Iraaki mitte reisimast, kuid ei tee vahet punasel, merevaigukollasel ja rohelisel tsoonil, eksitavad investoreid ja välisreisijaid väga. Enamik neist hoiatustest põhinevad luurearuannetel, mis võtavad vastutustundetuid peavoolumeedia pealkirju ja valehäireid kui tõsiasja või, nagu sageli juhtub, ohutuse tagamiseks. Riigi peamised naftavarude provintsid, ekspordikoridorid ja kaubateed ning infrastruktuur on aga kõik turvalised ja turvaliselt valvatud.
Iraagi memo, Michael E. O'Hanlon, Brookingsi institutsiooni vanemteadur, Sabani Lähis-Ida poliitika keskus, 9. oktoober 2002
Kuna Islamiriigi võitlejad jätkavad Iraagi külade vallutamist, uurib William McCants oma apokalüptilist õigustust jeziidi naiste orjastamisele šariaadi seaduste naistevihkajaliku tõlgenduse kaudu.
LIANE HANSEN, saatejuht: Tapa- ja surmapäev Saudi Araabias ja Iraagis. Saudi Araabias Meenas surid sajad hadj'il osalenud palverändurid, kui rahvahulk tabas kividega surnuks loopimistseremooniat. Mi…
2014. aasta juunis Mosuli ülevõtmist rühmituse Islamiriik (ISIS) poolt kirjeldati kui eksistentsiaalset ohtu Iraagi riigile ja 2003. aasta järgsele poliitilisele korrale. Ometi oli selle tekkimine vaid sümptom…
Michael E. O'Hanloni Iraagi memo nr 17 Sabani keskuse jaoks (19.6.2003)
17. oktoobril toimus Brookingsi institutsiooni rahvusvahelise korra ja strateegia projekti raames arutelu USA suure strateegia üle, et arutada, kas Ameerika Ühendriigid peaksid rahvusvahelise korra tagamiseks jääma aktiivseks välismaale või peaksid võtma kasutusele lähenemisviisi, mille kohaselt sõjaline osalus kogu maailmas on piiratud. ja keskenduda oma siseriiklikele rahvusliku julgeoleku huvidele.
Michael E. O'Hanloni artikkel, Policy Review (detsember 2004 ja jaanuar 2005)
Philip H. Gordoni arvamus raamatus Liberation (25.4.2003)
Ameerika Ühendriikide maavägede kogusuurus Iraagis on saamas USA keskseks välispoliitiliseks küsimuseks. Michael O'Hanlon hoiatab, et kuigi peagi võib kasvada surve USA vägede enneaegseks piiramiseks Iraagis, võib USA maavägede suurendamine osutuda piirkonna edukaimaks kaitsestrateegiaks.
Selles Brookingsi Doha keskuse poliitikateemalises briifingul pakub Ranj Alaaldin strateegiat, mille eesmärk on aidata iraaklastel vähendada ruumi, kus šiiitide relvarühmitused tegutsevad, luues vastutuse keskkonna ja kultuuri.
Kenneth M. Pollack tutvustab oma strateegiat USA sekkumiseks Süüria kodusõtta: luua uus Süüria opositsiooniarmee, mis oleks võimeline võitma nii Assadi vägesid kui ka islamistlikke äärmuslasi ning tooma Süürias stabiilsust.
Kuidas reageerib Islamiriik oma territooriumi kaotamisele? Tähistades oma raamatu 'ISISe apokalüpsis' uue pehmekaanelise väljaande ametlikku väljaandmist, uurib William McCants, mis juhtus pärast rühmituse lüüasaamist 2008. aastal, ja hoiatab liiga vara tähistamise eest.
Ivo Daalder väidab, et vägede juurdekasv Iraagis on olnud taktikaline edu, kuid strateegiline ebaõnnestumine. Ta pakub lahendusi väljakutsetele, millega USA praegune sõjaline ja poliitiline strateegia Iraagi suhtes silmitsi seisab.
Heategevusorganisatsioonid – üksused, mis püüavad pakkuda mittetulunduslikku sõjalist ja poliitilist abi nõrgematele relvastatud rühmitustele või vähemustele, kes seisavad vastu teiste sõjalisele pealetungile (nagu ISIS) – on üks mehhanismidest, mille abil välismaised ISISe-vastased vabatahtlikud saavad osaleda võitlustes kogu Lähis-Idas.