India valimisdemokraatia: kuidas EVM-id valimispettusi ohjeldavad

Kuna India valmistub 2019. aasta üldvalimisteks, hääletab 900 miljonit valijat Indias ligikaudu 10 000 miljonis valimiskabiinis. Vabad ja ausad valimised on demokraatia võtmeks, kuid Indias on valimisi häirinud rahavõim ja pettused. Lehes Elektrooniliste hääletusmasinate mõju valimispettustele, demokraatiale ja arengule (2016) , autorid Sisir Debnath, Mudit Kapoor ja Shamika Ravi annavad tõendeid, mis viitavad sellele, et elektrooniliste hääletusmasinate (EVM) kasutuselevõtt pabersedelite asemel vähendas Indias valimispettusi, muutes valimised ausamaks, turvalisemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Nende järeldused näitavad, et valimisaktiivsus langes, mis viitab vähem võltsitud hääletussedeleid, ja turgu valitsevate häälte osakaal vähenes, mis viitab konkurentsivõimelisematele valimistele ja võimulolijate väiksemale manipuleerimisele.





mis tuleb pärast septembrit

Pettuste vastu võitlemiseks ja valimismenetluse lihtsustamiseks võttis India valimiskomisjon (ECI) kasutusele EVM-id 1990. aastate lõpus. Tõsiseks probleemiks pabersedelite kasutamisega Indias oli kabiinide hõivamine, kus parteile truud inimesed hõivasid jõuga valimiskabiini ja toppisid hääletuskasti võltsitud sedeleid. EVM-id loodi sellise pettuse ärahoidmiseks, piirates hääletamise määra viiele minutis. See funktsioon pikendas valehääletussedelite andmiseks kuluvat aega, andes julgeolekujõudude saabumiseks ja sekkumiseks pikema aja. Samuti on sulgemisnupp seadme keelamiseks juhuks, kui küsitluskabiin jõuga kinni püütakse. Suurema läbipaistvuse loob asjaolu, et elektroonilise hääletamise allkirju ja pöidlajälgi hoitakse üldsusele tutvumiseks avatud registris, mis on erinevalt paberhääletusest, kus kontrollimine toimus ainult kohtumääruse alusel ja kus iga sedeli kehtivus tehti kindlaks valimisametniku äranägemisel.



Tõsiseks probleemiks pabersedelite kasutamisega Indias oli kabiinide hõivamine, kus parteile truud inimesed hõivasid jõuga valimiskabiini ja toppisid hääletuskasti võltsitud sedeleid. EVM-id loodi sellise pettuse ärahoidmiseks, piirates hääletamise määra viiele minutis.



Kuna EVM-id võeti kasutusele etappidena aastatel 1998–2001, viivad autorid läbi osariigisiseseid võrdlusi valimisringkondade vahel, võrreldes andmeid ringkondadest, kus olid EVM-id, nende kolleegidega, kes kasutasid paberhääletussedeleid. Samuti võrdlevad nad samu valimisringkondi enne ja pärast EVM-ide kasutuselevõttu ning viivad läbi riikidevahelisi võrdlusi osariikide vahel, kus EVM-id on kasutusele võetud, ja osariikide vahel, kus neid ei olnud.



Osariigikogu valimiste andmeid kasutades leidsid autorid, et EVM-ide kasutuselevõtt vähendas valijate arvu 3,5 protsenti ja valimisaktiivsust kokku 3,18 protsenti. Aastatel 1976–1997 oli keskmine võidumarginaal 15,8 protsenti ja seega võib valimisaktiivsuse langus 3,18 protsenti omakorda oluliselt mõjutada valimistulemusi. Ajakiri leiab, et valijate arvu langus oli oluliselt suurem osariikides, kus esineb valimispettusi, kus poliitikutele esitati tõsine kriminaalsüüdistus. Samal ajal kasutab artikkel Arenguühiskondade Uuringute Keskuse korraldatud küsitlusjärgseid küsitlusi, et näidata, et haavatavate rühmade, näiteks naiste, ajakavade kastide ja hõimude, eakate ja kirjaoskamatute valijate valimisaktiivsus suurenes pärast EVM-ide kasutuselevõttu. EVM-id suurendasid tõenäosust, et vähem haritud valija hääletab 6,4 protsenti, andes haavatavatele rühmadele mõjuvõimu. Need faktid koos viitavad sellele, et üldise valimisaktiivsuse vähenemise põhjuseks oli pigem valehääletuste arvu vähenemine või vähem pettus, mitte muud tegurid, nagu pikemad järjekorrad või valijate vastumeelsus uue tehnoloogia vastu.



Autorid uurivad, kui tihedad valimised kannatavad tõenäolisemalt valimispettuste all ja kui kriminaalse taustaga poliitikud osutuvad valituks. Nad leidsid, et valijate arvu vähenemine oli oluliselt suurem osariikides, kus esineb valimispettusi, kus poliitikutele esitati tõsine kriminaalsüüdistus. Täpsemalt Bihari, Jharkhandi, Maharashtra ja Uttar Pradeshi kohta, kus suurel osal valitud esindajatest on kriminaalne taust, oli keskmine valimisaktiivsus lähivalimistel oluliselt madalam nendes ringkondades, kus kasutati EVM-e, mitte paberhääletussedelit. See viitab taaskord võltsitud sedelitega valimiskastidesse topimise olulisele vähendamisele.



ECI määrab igas valimisringkonnas vaatlejad, kes jälgivad valimisi, et tagada vaba ja aus hääletamine. Nende vaatlejate esitatud negatiivsete aruannete põhjal võib ECI kuulutada konkreetse valimiskabiini tulemused kehtetuks ja anda korraldusi kordusküsitluseks.

Elektrooniline hääletamine on kaasa toonud ka tagasilükatud häälte arvu olulise vähenemise. Kui paberhääletussedelil võib ebaselge tembeldamine kaasa tuua sedeli tagasilükkamise, siis EVM võimaldab hääle registreerimiseks vaid ühe nupuvajutusega. Töös leitakse, et EVM-ide kasutuselevõtt tõi kaasa peaaegu kõigi tagasilükatud häälte kõrvaldamise, mille tulemusel suurenes kehtivate häälte arv algtasemel 2,7 protsenti. Nappide võiduvarudega valimistel võib selline paranemine tulemust muuta.



Elektrooniline hääletamine on kaasa toonud ka tagasilükatud häälte arvu olulise vähenemise. Kui paberhääletussedelil võib ebaselge tembeldamine kaasa tuua sedeli tagasilükkamise, siis EVM võimaldab hääle registreerimiseks vaid ühe nupuvajutusega.



Autorid leidsid ka, et pärast EVM-ide kasutuselevõttu oli valimisaktiivsuse langus kolmes suurima kordushääletuse korraldusega osariigis (Andhra Pradesh, Bihar ja Jharkhand) peaaegu kahekordne võrreldes ülejäänud osariikidega. See kinnitab veelgi seost valimisrikkumiste vähenemise ja valimisaktiivsuse vähenemise vahel. Ametis olevate parteide häältesaak langes kõigis osariikides 3,62 protsenti ja kõige suurema kordushääletuse korralduste arvuga osariikides langes see veel 5,54 protsenti, mis viitab sellele, et ametis olevatel parteidel oli pärast EVM-ide kasutuselevõttu vähenenud võime valimistega manipuleerida. .

Kokkuvõtteks saame teada, et EVM-ide kasutuselevõtt avaldas valimisprotsessile mitmeid olulisi mõjusid, mis viitavad tugevalt pettuste ja rikkumiste esinemissageduse vähenemisele, nimelt valimisaktiivsuse vähenemisele, eriti kriminaalse taustaga poliitikutega osariikides, valimisaktiivsuse suurenemisele. valimisaktiivsus ja võimalus hääletada haavatavate rühmade seas, tagasilükatud sedelite arvu vähenemine ja ametis olevate parteide häälte osakaalu vähendamine.



Lugege lehte